Eesti suur number on seotud eelkõige süsinikujalajäljega, mis tekib põlevkivil põhineva energiatööstuse tõttu. Märkimisväärselt suur on ka Eesti ühiskonna liikuvusest ja toidutootmisest tekkinud süsinikuheide ning süütud pole loomulikult ka meie pillav elustiil ja raiskavad tarbimisharjumised. Hea uudis on see, et igaüks meist saab anda oma osa, et päriselt vähendada üldist nõudlust loodusvarade ja energiatarbimise järele, kahandada jäätmete teket ning muuta planeeti puhtamaks ja turvalisemaks kohaks. Millest alustada keskkonnasäästlikumat elu?

Vähenda tarbimist, taaskasuta ja sorteeri jäätmeid

Ole teadlik oma tarbimisharjumustest ja vähenda tarbetuid oste. Eelista keskkonnasõbralikke, taaskasutatud materjalidest tooteid ning võta kasutusele looduslikud puhastusvahendid, sest nii aitad vähendada kanalisatsiooni sattuvate kemikaalide hulka. Ostes vähem, tekib ka jäätmeid vähem. Tekkinud jäätmed aga sorteeri ja vii selleks ettenähtud kohta – klaasi-, pakendi-, paberikonteinerisse või metalli kokkuostu. Võimalusel mõtle, kuidas jäätmeid taaskasutada ning korralikud esemed anneta teise ringi poodi või inimestele, kes neid vajavad. 

Säästa energiat

Elektrihind on kerkinud ja see on tõstnud fookusesse elektritootmisega seonduva. Lülita välja tuled ja elektriseadmed, kui neid ei kasutata, sest see aitab säästa energiat ja vähendada igakuist elektriarvet. Kasuta energiasäästlikke valgustusallikaid ja seadmeid ning reguleeri julgemalt kodust termostaati madalamale tasemele, et vältida liigset tarbimist. Kauakestvate ja energiatõhusate LED-valgustite kasutamine vähendab ka jäätmete hulka. Samuti tasub kaaluda taastuvaid energialahendusi ehk näiteks päikeseenergia või tuuleenergia kasutamist oma energiavajaduste rahuldamiseks.

Me peseme kõike liiga palju

Veesäästmine peaks olema iga inimese südameasi. Paranda ära lekkivad kraanid või torud ning soeta veesäästlikke seadmeid, näiteks veevoolupiirajaid. Jätkusuutliku eluviisi saavutamiseks on oluline ka harjutada kiiremini duši all käimist. Muide, teadlased pole mitte ainult avastanud, et liigne rõhutamine puhtusele on vähendanud meie loomulikku immuunresistentsust haigustele, vaid iga inimene raiskab tohutult palju vett, kui ta supleb, peseb nõusid või pesu.

Eelista keskkonnasõbralikke transpordivahendeid

Mida vähem oma autot isiklikult kasutad, seda rohkem saab kahju nii su enda ja pere tervis kui ka keskkond. Säästev eluviis mitte ainult ei soodusta jätkusuutlikkust, vähendades saastet ja loodusvarade tarbimist, vaid jalgsi või jalgrattaga tööle ja kooli sõitmine parandab ka inimese tervist ja vähendab rahvatervise ressursside koormust. Vali võimalusel ühistransport, jalgratas või jalutamine! 

Söö kohalikku ja hooajalist toitu

Eelistada tasub lähedal toodetud ja hooajalist toitu, mis vähendab transpordi ja säilitamise mõju keskkonnale. Võimalusel vali ökoloogiliselt sertifitseeritud toiduaineid ning pea meeles – iga päev ei pea liha sööma! Kariloomad on üks suurimaid kasvuhoonegaaside allikaid, moodustades ligi viiendiku ülemaailmsetest kasvuhoonegaaside heitkogustest.

Istuta puid ja hoia rohelust

Istuta puid ja hoia oma kodu ümbrus rohelisena, sest aitab parandada õhukvaliteeti, pakkuda kuuma päikese eest varju ning toetab ka elurikkust. Kogu toidujäägid komposti, multši aiajäätmeid ning kasta taimi kokkukogutud vihmaveega. 

Peata soovimatud e-kirjad ja paberkirjad

Säästa loodusvarasid, loobudes soovimatutest kirjadest. Erinevad veebisaidid pakuvad tasuta teenuseid kataloogidest, kupongidest, krediitkaardipakkumistest, telefoniraamatutest ja muust loobumiseks. See aitab vähendada segadust, kaitsta privaatsust ja säästa keskkonda. Mida rohkem e-kirju su meilikontole salvestub, seda rohkem energiat meiliteenuse pakkuja nende andmete säilitamiseks kulutab.

Osta vähema pakendiga tooteid

Poes eelista alati vähema pakendiga tooteid, sest üleliigne pakend kipub minema prügikasti ja sealt edasi prügimäele, avaldades tõsist tervisemõju inimestele, loomadele ja lindudele. Ostlemisel kasuta oma korduvkasutavaid riidest kotte ja väldi plastikut.

Jäta ühekordsed esemed vahele

Me puutume oma igapäevaelus kokku ühekordselt kasutatavate esemetega nagu kõrred, paberrätikud, kilekotid, pardlid, mähkmed ja ühekordsed toidunõud, mis ei mõju keskkonnale sugugi hästi. Seega võiks võtta eesmärgiks vähendada vähemalt mõne ühekordse eseme kasutamist. Tee kindlaks ühekordselt kasutatavad tooted, mida on võimalik asendada korduvkasutatavatega ja tee seda!

Hari ennast ja jaga teadmisi 

Õpi rohkem keskkonnasäästliku eluviisi kohta, olgu see siis energia, jäätmete, vee või toidu osas. Jaga oma teadmisi ja inspireeri ka teisi järgima keskkonnasõbralikke praktikaid. Igaühel on võimalik anda oma panus keskkonnasäästliku eluviisi edendamisse. Alusta järk-järgult ja tee teadlikke valikuid, mis aitavad vähendada sinu ökoloogilist jalajälge ja luua kestvamat tulevikku.

On palju viise säästvamaks eluviisiks, kuidas saame anda oma panuse parema maailma nimel. Igaüks võiks meist eelistada tooteid, mille eluiga on pikk või mida saab ümber töödelda, näiteks metallijäätmeid. Metalli too julgelt kõik vanad kanistrid, roostes köögitarbed, metallpurgid ja konservikarbid, katkised aiatööriistad.

Juulis avas Kuusakoski uue osakonna Haapsalus ning taas-avas uksed Paides, nii et nüüd Kuusakoskil 12 osakonda üle Eesti, kuhu saab mugavalt oma vanametalli tuua. Paide osakond asub aadressil Ruubassaare tee 8d (vana Harju KEKi territoorium) ja Haapsalu osakond aadressil Tehnika 36, Uuemõisa.

Märka vanametalli enda ümber!

Lisainfo TASUTA lühinumbrilt 13660 või firma@kuusakoski.com