31.3.2023

Mida saan ära teha mina, et maakera ei upuks jäätmetesse?

22. aprillil on rahvusvaheline maa päev (Earth Day), mille eesmärk on meid panna mõtlema keskkonnahoiule ja taaskasutamise vajalikkusele. Toodame tohutul hulgal jäätmeid, millest suur osa on mürgised või muul viisil keskkonnale ohtlikud. Samamoodi jätkates kasvab ülemaailmne jäätmete tootmine 2016. aastast kuni 2050. aastani 70% võrra. Kas oled mõelnud, mida saaksid ise ära teha, et me ei upuks jäätmetesse?

Kõigepealt – säilitame optimismi!

Oluline on uskuda, et muutused on võimalikud. Tegelikult on võimalik peaaegu iga negatiivset suundumust muuta ning vahendid ja teadmised on selleks olemas. Küsimus on vaid päriselt alustamises! Seejuures on hea tõdeda, et väga paljud ettevõtted on hakanud oma sotsiaalset ja keskkonnasõbralikku profiili tõsiselt võtma, mahepõllumajanduslike ja õiglase kaubanduse toodete turud kasvavad iga aastaga, sotsiaalselt vastutustundlikud investeeringud on tõusuteel ning puhta ja rohelise energia potentsiaal on tohutu. 

Biolagunevad majapidamistooted

Ilmselgelt on lisaks toidule meie üks suuremaid kuluartikleid kodused majapidamistooted. Kuigi me ei saa kontrollida, kas utiliseeritud tooted võetakse ringlusse, taaskasutatakse või põletatakse, saame osta jäätmete tekkimise piiramiseks neid vahendeid, mis on valmistatud mittesünteetilistest koostisosadest ja on biolagunevad. Biolagunevad tooted lahustuvad kokkupuutel bakterite ja seentega, mis tähendab, et need lagunevad looduses, põhjustamata keskkonnakahju. Sellised tooted võivad olla näiteks taaskasutatud tualettpaber, loodusliku koostisega seep, šampoon ja deodorant, bambusest hambahari, kanepi- või agaavikiududest pesulapid. 

Energiasääst kodus

Simple Energy Advice andmetel väljub soojustamata katuse kaudu 25% majapidamise kütteenergiast. Seega oleks oluline soojustada nii katus, aga pöörata tähelepanu ka põrandale ja seintele. Kui hoones peaks minema aknavahetuseks, siis tasub võtta kasutusele kolmekordsed energiatõhusad aknapaketid, mis lisaks kodu soojana hoidmisele vähendavad majja levivat välismüra. Kiire, lihtne ja odav võimalus aga seina soojustamiseks on asetada radiaatorite taha õhuke fooliumikiht, mis vähendab soojuskadu välisseintesse, peegeldades soojust tagasi ruumi. 

Lisaks tasub üle vaadata elektriseadmed ning nende võimsus ja hooldusvälp. Eraldi tooks välja veeboileri kontrollimise ja puhastamise, sest boiler kipub vananedes katlakivi tekkimise tõttu soojenemiseks aina enam energiat vajama.

Pilk riidekappi!

Esimene samm võiks siin muidugi olla ostude vähendamine miinimumini. Kui siiski on väga uut rõivast vaja, siis tasub veenduda selle kauakestvas kvaliteedis ning eelistada monomaterjale, mida on lihtsam ja soodsam ümber töödelda. Samuti on parem valik jätkusuutlike ettevõtete kaubamärgid, mis piiravad tootmise mõju ja on oma tarneahelates läbipaistvad. 

Eksperdid ütlevad, et kasulikum on riideid vähem ja madalamal temperatuuril pesta. Pesu kõrgel temperatuuril mõjutab aja jooksul riiete kvaliteeti, samuti tasub jälgida pesumasina vee- ja energiakulu. Vaatamata sellele, kui looduslikku pesupulbrit ka kasutada, leiab sünteetilistest riidematerjalidest pärit mikroplast kanalisatsiooni kaudu tee ookeani, kus nende mürgised kiud lagundavad ökosüsteeme, satuvad mereelustikku ning ka imetajate organismi.

Kui rõivad on muutunud tüütuks või jäänud suureks/väikeseks, ei tasu neid minema visata, vaid ümberdisainida või anda teise ringi kauplustesse või kogumispunktidesse. Prügilasse sattudes võib tekstiili lagunemiseks kuluda sadu aastaid.

Teadlikumad valikud toidu osas

Liha ja piimatooted põhjustavad suurema osa põllumajandustööstuse kasvuhoonegaaside heitkogustest. Heitmed tekivad liha- ja piimatoodete tootmisest kuni töötlemise, pakendamise ja tarnimiseni. Seega tasub mõelda lihasöömise vähendamisele või soetada oma kaup kohalikult tootjalt pakendivabalt. Kohaliku toidu eelistamine on oluline ka transpordi- ja jahutuskulude tõttu – mida lühem teekond, seda parem keskkonnale. Peale selle on kohalikel hooajalistel toodetel kõrgem toiteväärtus, sest toidu jõudmisel tarbijani on kulunud vähem aega.
Kuna kodumajapidamistes toimub endiselt väga suur toiduraiskamine, on oluline piirata toidu ostmist ning kasutada biojäätmeid komposteerimiseks või koguda need selleks ettenähtud kohta.

Kuidas keskkonnasõbralikult reisida? 

Me kõik võiksime olla teadlikud oma puhkuse jalajäljest keskkonnale ja valida võimalusel säästvamaid võimalusi. Uuringute järgi tegelevad inimesed üha enam säästva turismiga, mis hõlmab oma süsinikujalajälje ja ostlemise-tarbimise piiramist reisidel. Lendamise piiramine parim viis CO2 heitkoguste vähendamiseks – vähemalt seni, kuni säästvast lennundusest on saanud tavapärane alternatiiv. Samas on rongireis muutumas kiiresti aina meeldivamaks ja ökonoomsemaks võimaluseks, kuna üle Euroopa arenevad uued laienevad rongivõrgud.

Nii kodumaal tehtavateks igapäevasõitudeks kui ka välisriigis renditava autona tasub eelistada diisel- ja bensiinimootoriga autode asemel elektrisõidukeid, mis ei tooda õhusaasteaineid gaasi, tahkete osakeste ega mürgiste ainete kujul. Ja välismaal majutust otsides vaadake neid majutuskohti, millele on omistatud Green Key sertifikaat või Euroopa Liidu ökomärgis.
Ja enne reisi algust ärge unustage eemaldada kodus vooluvõrgust kõik elektriseadmed, sest need tarbivad energiat tegelikult ju ka väljalülitatult ja puhkerežiimis. Samuti ärge unustage tühjendada oma külmikut – sööge see tühjaks või andke toidud naabrile või sõbrale.

Keskkonnateadlik olemine ei pea piirduma koduga 

Töötajad ja kooliõpilased saavad samuti teha palju vajalikke tegevusi, et minimeerida keskkonnakahju ja muuta oma igapäevaelu säästvamaks. Näiteks tasub olla tagasihoidlikum paberi printimisel ja elektriseadmete kasutamisel, julgustada kolleege ja kaasõpilasi kasutama ühistransporti. Samuti kasutage paberi-, plast- ja karastusjoogipurkide jaoks prügikaste, selle asemel, et visata kõik ühte prügikasti. Kaasavõetud lõuna võiks olla korduvkasutavas nõus, mitte ühekordses pakendis. 

Keskkonnateadlik inimene ei selekteeri ainult pakendeid, paberit ja klaasi, vaid hoiab silma peal ka metallesemetel ja metalli sisaldavatel elektroonikajäätmetel – et needki jõuaksid õigesse kohta ehk metalli kokkuostu. Metallide taaskasutamine võtab üle 90% vähem energia- ning veeressursse, kui kulub uute metallimaakide kaevandamiseks ja töötlemiseks. Seetõttu on oluline, et iga pudelikork ja alumiiniumpurk jõuaksid ümbertöötlemisse.

Pole saladus, et praeguse tarbimisviisi jätkamisel oleks meil vaja juba 1,7 planeeti Maa. Seega peame kõik püüdma oma elus teha keskkonnateadlikumaid valikuid.

Märka vanametalli enda ümber!

 

Lisainfo TASUTA lühinumbrilt 13660