Meie tervis ja keskkond
Jättes elektroonikajäätmed õigesti töötlemata, võib neist eralduda nii inimestele kui ka keskkonnale ohtlike kemikaale ja mürke. Elektroonikaseadmed sisaldavad mitmeid mürgiseid aineid nagu plii, elavhõbe ja kaadmium, mis kahjustavad pinnasesse ja veekogudesse sattudes taimestikku ning reostavad joogivett. Elektroonikajäätmete ümbertöötlemine aitab need ohtlikud ained turvaliselt eemaldada ja takistab nende sattumist meid ümbritsevasse keskkonda. Kahjuks räägib statistika kurba keelt – vaid 17,4% maailmas tekkivatest elektroonikajäätmetest töödeldakse ümber, ülejäänu satubki kas prügilatesse või loodusesse. (Allikas: Global E-Waste Monitor 2020) Siiski tuleb tõdeda, et Euroopa ja Eesti numbrid on märgatavalt kõrgemad, seega oleme õigel teel.

Ringlussevõtt säästab energiat
Elektroonikaseadmete valmistamine nõuab palju energiat ja loodusvarasid, samas kui taaskasutatud materjalide töötlemine on enamasti oluliselt vähem energiamahukas kui uute materjalide kaevandamine ja töötlemine. Näiteks alumiiniumi ümbertöötlemine säästab kuni 95% energiat võrreldes uue alumiiniumi tootmisega.

Loodusvarade säästmine
Paljud elektroonikaseadmed sisaldavad haruldasi ja väärtuslikke metalle, nagu kuld, hõbe, plaatina ja plii, mida saab taaskasutada uute seadmete tootmisel. Näiteks taaskasutatud vask ja alumiinium on olulised autotööstuse ja taastuvenergia arendamiseks. See vähendab vajadust kaevandada uusi loodusvarasid, mille keskkonna jalajälg on uskumatult suur.

Prügimägede koormuse vähendamine
Tundub ehk kummaline, et kuidas aitab minu fööni või telefoni viimine elektroonikajäätmete kogumispunkti vähendada hiiglaslike prügimägede suurust, ent siin loeb taas iga okas! Vanade seadmete asemele tuleb väga kiirelt peale uusi ja kiiremini vananevaid mudeleid, mis prügilasse sattudes suurendavad prügilate koormust ning kasvatavad uusi prügimägesid. Kas olete mõelnud, et keskmise nutitelefoni kasutusaeg on vaid 2–3 aastat, aga mis saab sellest telefonist edasi? Elektroonikajäätmete maht kasvab kiiresti – 2022. aastal tekkis maailmas üle 50 miljoni tonni elektroonikajäätmeid, prognoosid ulatuvad 2030. aastaks üle 70 miljoni tonni. (Allikas: UNU – United Nations University, Global E-Waste Monitor) Meie suurem eesmärk võiks olla lõpetada prügi ladestamise ning töödelda nutikalt ümber kõik, mis vähegi võimalik.

Majanduslik kasu. Vanaelektroonika on tõeline aardeait!
Elektroonikajäätmete ümbertöötlemine loob töökohti ja suurendab majandustegevust. Taaskasutus- ja ümbertöötlemisettevõtted pakuvad töökohti, mis aitavad arendada ringmajandust, lisaks aitab elektroonikajäätmete taaskasutamine toota uusi väärtuslikke materjale. Elektroonikajäätmetes leiduv kuld ja muud haruldased elemendid muudavad need väärtuslikuks ressursiks. Oluline osa on siin ka kiirel tehnoloogia arendamisel, sest robootika ja tehisintellekti kasutamine võimaldab materjalide taaskasutust efektiivsemalt kui kunagi varem. (Allikas: EIT Raw Materials, EU Horizon 2020 Projects)

Ära viska oma vana elektroonikaseadet prügikasti, vaid too Kuusakoskisse! Koos vähendame keskkonnamõjusid, säästame loodusvarasid, kaitseme planeedi Maa elanike ja taimestiku tervist ning aitame kaasa majanduse nutikamale arendamisele!

NB! Hektel on käimas ka lastele ja noortele suunatud keskkonnaliikumine Rohejaht, mille raames kogutakse nii väikest vana-elektroonikat kui ka alumiiniumist küünlaümbriseid. Vaata lähemalt SIIT.

Lisainfo TASUTA lühinumbrilt 13660 või kampaania@kuusakoski.com