Igal aastal tekib maailmas umbes 50 miljonit tonni elektroonikajäätmeid. See on sama palju, nagu visataks iga sekund ära 800 sülearvutit. Kuigi elektroonikajäätmed sisaldavad nii väärismetalle kui ka ohtlikke jäätmeid, jõuab neist ümbertöötlemisse vaid umbes 15% ning enamus saadetakse hoopis arengumaade prügilatesse või põletitesse. Arvutuslikult tähendab see, et igal aastal visatakse ära umbes 10 miljardi euro väärtuses väärismetalle – see on peaaegu Eesti riigi aastaeelarve.

2022.aastal visati ära umbes 5 miljardit telefoni. Kui need kõik üksteise otsa laduda, tuleks torni kõrguseks 50 000 km, mis on suurem kui maakera ümbermõõt. Tundub hirmus? Peabki tunduma, sest elektroonikajäätmed on sõna otseses mõttes vallutanud maailma. Keskmiselt visatakse maailmas inimese kohta aastas ära umbes 7,3 kg vanaelektroonikat, see tähendab kodumasinaid, telereid, sülearvuteid, telefone jne.

Meie endi teha on aga see, et need jäätmed jõuaksid õigesse kohta ehk taaskasutusse. Eraisikud võivad tuua Kuusakoski teeninduspunktidesse erinevaid elektrivoolul töötavaid suuri kodumasinaid ja -seadmeid, millest saab käitlemise teel taaskasutamiseks metalli, plasti ja klaasi ning millest eraldatakse ohtlikud jäätmed. Rohejaht kampaania raames kutsume täiendavalt koguma väike-elektroonikat. Kas teadsid, et elektroonikas sisalduvatest materjalidest saab pärast seadme eluea lõppu taaskasutada 99%? Seega ära lase ka kasutuskõlbmatutel telefonidel, tahvelarvutitel, nutikelladel, arvutitel, laadijatel ja kõrvaklappidel niisama sahtlis seista, vaid vii need ümbertöötlusesse. Nii säästad maakera väga ressursirohkest uute maakide kaevandamisest ning tootmisest. 

Millal sina viimati digikoristusega tegelesid?
26.jaanuaril 2024 toimus järjekordne ülemaailmne digikoristuspäev, mille eesmärk oli tõmmata tarbijate tähelepanu digireostusele ning keskkonnahoiule. Päeva eestvedajateks olid Kuusakoski Rohejahi kampaania partnerid Telia ja Roheline kool. Aga kuidas käib digikoristus? Alustada tasubki iseendast, oma nutiseadmest ja arvutist.

Keegi meist ei mõtle igapäevaselt, kui suur võib olla minu digitaalne jalajälg või millest selle suurus oleneb. Püüame selle siis nüüd selgeks teha: kas sul on telefonis kasutamata rakendusi, suurte manustega vanu e-kirju, mõttetuid uduseid fotosid või videoklippe, mida sa kunagi ei vaata? Iga otsing internetis, pilves olev video ja pilt ning e-kirja saatmine kulutab energiat ning suurendab süsinikujalajälge. Üks halb uudis veel: pooled mobiilirakendustest töötavad edasi ka pärast sulgemist ning kõige energiakulukamad neist võivad vähendada telefoni akut mitme tunni võrra. Seega enne telefonivahetust mõtle – äkki piisab korralikust digikoristusest?

Kuidas veel oma jalajälge saaksid vähendada? Statistika ütleb, et pilveplatvormi laetud failid kulutavad globaalselt kokku rohkem elektrit kui terve Saksamaa kokku. Seega kui pilte kustutada ei raatsi, siis lae need välisele kõvakettale või mälupulgale. Revideeri oma e-kirjakasti ja kustuta ära vanad kirjad, reklaampakkumised ning rämpspost, sest meie e-kirjad kurnavad samuti pilveservereid ja tekitavad CO2.

Elektrikasutamisega seonduvalt tekitab meeletus koguses CO2 muide internetist videote vaatamine – nii seade ise kui ka server ja võrk, mis videoid jagab. Oma kallis hind on ka sellel, kui hoiad pidevalt nutiseadmes sees andmesidet, sest andmeside kasutab telefonis kaks korda rohkem energiat kui Wi-Fi. Kui muidu ei saa, siis lülita andmeside välja vähemalt siis, kui seda kindlasti ei kasuta: trennis, koolis, magamistoas. Üks lihtne nipp veel: edaspidi kasuta suurte manuste asemel linke ning ära unusta, et e-kirjavahetust on ebaefektiivne kasutada sõnumikeskkonnana. 

Seega – vabane digiprügist ning ära unusta, et kõige keskkonnasäästlikum on telefone, arvuteid ja muid nutiseadmeid kasutada võimalikult pikalt. Sellele aitab samuti kaasa pidev digiprügi kustutamine, et mälu täitumisel ei peaks iga paari aasta tagant uut, veel suurema mahuga seadet ostma. Seega saame oma ökoloogilise jälje vähendamiseks palju ära teha – nii vähem ja nutikamalt tarbides kui ka jäätmeid sorteerides ja neist korrektselt vabanedes.

Kuusakoski kutsub Eesti noori rohelise mõtteviisi edendamiseks osalema vahvas keskkonnakampaanias Rohejaht, kus tuleb koguda kokku tühjaks põlenud alumiiniumist teeküünlaümbriseid ja väikest kasutuskõlbmatut vanaelektroonikat. Grupiga kogutud teeküünlaümbrised ja nutipraht nagu vanad telefonid, tahvelarvutid, sülearvutid, juhtmed, laadijad ja muu väike vanaelektroonika tuleb tuua Kuusakoskisse hiljemalt 31.märtsiks 2024. Kindlasti tuleb samaks tähtajaks registreerida ka kampaaniakood, et osaleda toredate auhindade loosis.

Edukat Rohejahti!