Kuusakoski missiooniks on jäätmematerjalid taas väärtuslikuks muuta, vähendades nii enda kui ka klientide keskkonnajalajälge. Kuusakoski kontsern on seadnud väga ambitsioonikad eesmärgid: aastaks 2035 saavutatakse süsinikuneutraalsuse enda tegevustes ja aastaks 2045 kogu väärtusahelas. Ettevõtte konkreetemad jätkusuutlikkuse eesmärgid on seotud turvalisuse, materjali- ja energiatõhususe, sotsiaalse vastutuse ning jätkusuutliku tarneahelaga.

„Iga muutus vajab aega ja järjepidevat kommunikatsiooni ning üksinda ei ole võimalik maailma muuta. Äris on tihti määravaks kulud, sealhulgas koostööpartneri valikul, ning alati ei olda valmis valima jätkusuutlikumat lahendust, kui on olemas soodsam alternatiiv,” räägib Viisitamm keerulisematest olukordades jätkusuutlikkuse teekonnal. Ta nendib, et riiklikud ja Euroopa Liidu regulatsioonid on tervitatavad, kuid panevad kohati fookuse valele asjale. „Meie oleme alati seisnud selle eest, et ringmajandus on kõige jätkusuutlikum viis ehk tuleb vähendada tarbimist ja töödelda olemasolevaid materjale ümber võimalikult efektiivselt.”

Kuusakoski tegeleb pidevalt teavitustööga, näiteks noortele suunatud Rohejaht üleskutse. Samuti toimub järjepidev masinapargi uuendamine ja arendamine, et oleks võimalik veelgi tõsta materjalide taaskasutuse protsenti. Eesmärk on saavutada taaskasutusprotsendiks 97. 

Kuusakoski on pärit Soomest, kus on juba tehtud ning tegemisel väga märkimisväärseid investeeringuid, nagu vase ümbertöötlemise tehas, elektriautode ümbertöötlemise keskus, süsinikuneutraalne terase ümbertöötlemise tehas, komposiitmaterjalide ümbertöötlemise tehast jpm. Lisaks ollakse lansseerimas CO2 kalkulaatorit, mis aitab äriklientidel paremini mõista nende tegevuse süsiniku jalajälge ja luua Euroopa Liidu nõuetele vastavaid raporteid. „Investeeringud arendustöödesse on kindlaks konkurentsieeliseks. Täna suudame pakkuda erinevatele materjalidele väga efektiivset ümbertöötlemist Eestile nii lähedal, mis tähendab, et kauge transpordivajadus ja sellega seotud CO2 hulk väheneb,” selgitab Kuusakoski Eesti juht. „Teeme tihedat koostööd peamajaga Soomes. Igas riigis, kus Kuusakoski tegutseb, on määratud ka jätkusuutlikkuse eest vastutav spetsialist.”

Rääkides vanametallide kogumise ja töötlemise vallas levivatest müütidest, nendib Viisitamm, et sageli arvatakse, et pole mõtet iga väikest kruvi või küünlaümbrise topsi ümbertöötlemisse tuua. Tegelikult koguneb väikestest asjadest lõppkokkuvõttes märkimisväärne kogus ja metalle saab ju lõputult ümber töödelda. Ehk mida rohkem viia metallist esemeid viia ümbertöötlemisse, seda vähem on vaja uut maaki kaevandada ja töödelda, hoides kokku kuni 95% sellele kuluvast energiast.

Teine levinud müüt on, et elektroonika kogutakse lihtsalt kokku ja kõik. „Reaalsuses on elektroonika demonteerimine käsitöö, kus eraldatakse materjalid liikide lõikes,” selgitab Viisitamm. „Sama kehtib ka sõidukiromude ümbertöötlemisel: me ei pressi romu lihtsalt üheks kuubikuks kokku, vaid meie metalliveski „jahvatab“ romu väikesteks tükkideks ja erinevad materjalid sorteeritakse liigiti. Nii on võimalik taaskasutada vähemalt 95% vanast sõidukist!”

Selleks, et olla Kuusakoski tegemistega alati esimesena kursis, liitu meie uudiskirja listiga!